Kaupo Rebane kaugtöötajate motiveerimise tööriistad, 2004
Kaupo Rebase magistritöö “Kaugtöö kui töötajate motiveerimise tööriist (võimaluste analüüs AS-i EMT näitel)” eesmärk oli uurida, kas kaugtöö võimaluste rakendamine võimaldab motiveerida töötajaid ilma ettevõttele lisakuludeta. Töö esimene osa käsitleb kaugtöö üldmõisteid. Puudutatakse kaugtöö määratlusi ja tüüpe, kaasnevaid arusaamu ja hoiakuid ning kaugtööd mõjutavaid tegureid, aga ka kogemusi Eestis. Teine peatükk on pühendatud motivatsiooni mõistele. Kolmas osa tutvustab EMT-d ja neljas osa annab ülevaate EMT-s läbi viidud töötajate küsitlusest, kus uuriti nende suhtumist kaugtöösse. 5. peatükis esitatakse kaugtöö võimalik rakenduskava.
“Kaugtöö – võimalus liikumispuudega inimestele tööturul”
Kadri Mõlder, magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinn 2004
Tallinna Pedagoogikaülikooli teaduskond
Ühiskonnateadused, psühholoogia osakond
Juhendaja Tiia Tamm, MA
Kaugtöö rakendamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes
Sander Põllumäe, 2003
Sander Põllumäe magistritöö “Kaugtöö rakendamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes” käsitleb kaugtööd läbi avaliku sektori prisma. Autor märgib sissejuhatuses, et tema analüüs põhineb taustauuringutel ja juhtumiuuringutel, mis on läbi viidud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes Tartu linnavalitsuse ja justiitsministeeriumi näitel. Ja uurib kuidas korrektselt korraldada oma asutuse töös kaugtöö kasutamise võimalusi.
Infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja kaugtöö kasutamise mõju tööhõivele Tellija: Sotsiaalministeerium, Ariko Marketing, 2002
See uuring on seni ainus riigi tellitud uuring Eestis, mis käsitleb kaugtöö teemat nii põhjalikult. Ülevaade koosneb kolmest osast. Põhiuuringus küsitleti 300 ettevõtet, et kaardistada kaugtöö kasutamine ja sellega seotud küsimused. Lisaks viidi läbi kvaliteediuuring ehk põhjalikud intervjuud mitmete ettevõtte juhtide või spetsialistidega. Kolmandaks viidi läbi rahvastikupõhine pilootuuring, et saada teavet kaugtöö leviku ja sellesse suhtumise kohta täiskasvanud elanikkonna seas. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 15-74 aastat. Aluseks võetud kaugtöö definitsiooni kohaselt oli ajavahemikul 1992-2002. aasta kaugtööd kasutanud 22% küsitletud ettevõtetest. See protsent oli keskmisest kõrgem alla 10 töötajaga väikeettevõtetes (29%), äriteenuste ja IKT sektoris (48%) ning Tallinnas (32%). 56% kaugtööd kasutavatest ettevõtetest asus Tallinnas. Elanikkonna tööhõive kaugtööga oli 2002. aastal vastavalt järgmine:
91,7% pole kunagi kaugtööd teinud
4,8% on kunagi kaugtööd teinud, kuid mitte praegu
3,5% täiskasvanud elanikkonnast töötab praegu kaugtööl.
See uuring ei hõlmanud kaugtöö vorme, mis ei kasutanud samaaegset IT suhtlust. Seega jäeti välja vanemad traditsioonilised kaugtöö vormid (uurimistöö, tõlkimine).
Kaugtöö avalikus halduses
Aruanne peaministri büroole, 2000
2000 Haldusreformi töörühm koostas peaministri büroole aruande “Kaugtöö avalikus halduses”. Ülevaates käsitletakse kaugtöö kui töömeetodi kasutamise võimalusi avaliku halduse korraldamisel. Aruanne otsib vastuseid küsimustele, kuidas ja mis eesmärgil Eestis kaugtööd rakendada. Kaugtöö kasutamist peetakse halduskulude vähendamise, riigiteenistujate tööjõu laiendamise, riigiteenistujate motivatsiooni, isikliku vastutuse ja tõhususe suurendamise võimaluseks ning piirkondlike elatusvahendite suurendamise võimaluseks. Hinnatakse Eesti avaliku sektori valmisolekut kaugtööks juhtimis-, tehnoloogilisest, seadusandlikust ja sotsiaalsest aspektist. Kokkuvõtteks võib järeldada, et Eesti avalikus halduses praktiseeritakse kaugtööd, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata kaugtöö seadusandlusele ja juhtimiskorraldusele.
